Covalima (RCCT) 05-11-24-Durante tinan barak nia laran, hahu husi okupasaun Indonezia to’o Timor Leste hetan ukun rasik an, to’o agora populasaun sira iha Suku Ucekai no Lepo, Postu Administrativu Zumalai kontinua la asesu ba Estrada ho dignu
tanba ukun na’in la dun tau interese ba povu
nia preokupasaun.
Tuir Xefe Suku Ucekai Antonio da
Silva hatete, ukun na’in sira la tau preokupasaun ba dalan asesu publiku iha
suku Ucekai hodi difikulta komunidade nia movimentu atu lori produtu lokal
asesu ba iha merkadu.
“Ha’u nudar autoridade Suku
Ucekai hato’o ona mai iha munisipiu no mos proposta to’o ona direita ba iha
Ministeriu Obras Publika maibe ate a data seidauk iha responde, maibe atu dehan
deit katak ami Suku Ucekai ninia terus no susar la asesu ba estrada hahu kedas
Indonezia nia tempu, la’os ukun an nia tempu deit maibe hahu husi ne’eba mai
to’o agora, estrada rohan ida deit mos seidauk asesu ho razaun bo’ot sira nunka
atu tau interese hodi hare buat hirak ne’ebé povu infrenta iha ami nia suku”
dehan Xefe Suku Ucekai Antonio da Silva
ba jornalista sira iha Salaun Administrasaun Munisipiu Covalima hafoin
partisipa iha enkontru konsultasaun UNDP no autoridade sira iha Munisipiu
Covalima, Segunda (04/11).
Nune’e mos Xefe Suku Lepo Jacob
da Costa fundamenta, kondisaun estrada la di’ak difikulta mos autoridade sira hanesan
xefe suku sira atu halo movimentasaun hodi atende servisu iha nivel postu no
munisipiu.
“Iha ha’u nia suku rasik
desde tempu Indonezia nian ita bele dehan tinan 24 ona ate agora seidauk iha
solusaun ida ke di’ak tanba ne’e ba komunidade sira iha ha’u nia suku rasik,
depois estrada ne’e la’os ba suku deit maibe ligasaun munisipiu ba munisipiu
seluk tanba ne’e to’o agora sai hanesan kestaun bo’ot ida ba ami autoridade
lokal no mos ba ami nia komunidade sira oinsa atu bele asesu ba merkadu no mos
ligadu ba dezenvolvimentu ne’ebé maka halo iha suku hanesan konstrusaun privadu
ka governu nian tanba estrada ladi’ak to’o agora seidauk iha solusaun, problema
ne’ebé bo’ot liu maka iha estrada Be Mean, maibe ida ne’e loloos ne’e husi xefe
suku Fatuletu mak bele aprezenta maibe ha’u hanesan autoridade ida husi Suku
Lepo nian la’o ba mai liu husi fatin ida ne’e hotu sai hanesan sofrementu bo’ot
ida ba estrada ida ne’e kuandu to’o tempu udan susar tebes ita atu liu mai iha
postu ka munisipiu liliu ba komunidade sira oinsa atu bele lori sira nia
produtu asesu ba merkadu” nia dehan.
“Ita nia preokupasaun mos
ba iha estrada ne’ebe ‘eohin xefe suku sira mos kestiona liliu estrada parte
Zumalai liga ba Bobonaro ne’e ita bolu estrada rejional, estrada ne’e
importante tebes tanba ita nia negosiante sira atu lori produtu lokal no ita
nia ema sira husi Munisipiu Bobonaro atu mai sosa animal no produtu sira iha
Zumalai hodi liu mai to’o iha Suai liu ba to’o iha Tilomar ho Fohorem sira ne’e
se kuandu ita nia estrada sira maka ladi’ak ekonomikamente ita nia povu Zumalai
tesik mai Covalima tomak mate didi’ak, tanba ema labele asesu ba estrada, no
durante ne’e nudar autoridade lokal preokupa hela buat ne’e no ita nia proposta
sira ne’e fo ona ba iha munisipiu no konfirma katak proposta sira ne’e ba to’o
ona iha MOP, ne’e depende ba iha sira nia planu, ligadu ba preokupasaun estrada
Ucekai ho Mape foin lalais xefe suku na’in rua hato’o ona proposta depois nonu
governu ejisti maibe tuir informasaun ne’ebé ami hetan husi ADN katak estrada
ida ne’e ninia distansia naruk presija mos BOQ liu husi tenderizasaun, se ninia
distansia ne’e badak ida karik bele implementa ona. Ne’ebé ita hein no reja
maka’as atu nune’e iha 2025 mai ne’e bele implementa ona, distansia estrada
husi Zumalai ba to’o iha Ucekai ho kilometru 30 depois hasoru mos dezafius ida
hanesan ponte presija halo tolu tanba mota tolu maka iha ne’eba hotu ne’ebé
implementa mos tuir buat sira ne’ebé iha” nia informa.
Nune’e mos tuir Xefe Suku Ucekai
no Lepo katak durante tinan barak ona komunidade sira la asesu ba estrada ho
di’ak ho hamate sira nia vida moris oinsa atu bele lori produtu lokal asesu ba
iha merkadu, iha tempu bai loro sente sei di’ak maibe iha tempu udan susar
tebes ba komunidade sira tan labele asesu total ba iha transporte publiku hodi
halo movimentu ba mai.
Jornalista : Julio Salinas
Editor : Chamot Nahac
.jpeg)
